Oleme kirjutamise
momendil teel kodumaa poole. Teeme küll väikse kümnetunnise kõrvalpõike
Amsterdami, kuid siis juba istume endise tööandja lennukisse ja põrutame
Eestisse! Kuid sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Üleeilsega sai joostud meie
jooksud toredas Balikpapani linnas. Osalesime oma viimasel Hash Runil, kuna
tulevik viib meid uute baasi.
Väike tutvustus
neile, kellele me sellest spordiklubist rääkinud pole - Hash Run on
jooksugrupp, mis on laialdaselt levinud Kagu-Aasias ning ka mujal üle maailma.
Pea igas Indoneesia linnas võid leida sellise spordiklubi. Näiteks Balikpapanis
oli umbes 10 erinevat ning meie võtsime osa kahest neist. Jooksud toimuvad igasugusel
võimalikul maastikul - tuleb läbida tihnikuid, paksu metsa, ületada ojasid ning
jõgesid, võtta meeletuid mäkketõuse ning alla punuda järskudest nõlvadest,
sörkida läbi inimeste tagaaedade ning ületada laiuvaid lagendike. Tavaliselt
kujuneb distantsiks 7-10km, kuid antud kliimas ning antud tingimustes pigistab
see sust viimsed mahlad välja. Lõpetuseks kulistatakse kõrist alla paar kasti
õllet ning kõigil on hea. Lühidalt meeldib neile tutvustada end järgmiselt - "A drinking club with a running
problem".
Otsustasin otsad
kokku tõmmata, kirjutades väikse kokkuvõtte, mida me pooleteist aasta jooksul
selles jooksugrupis saavutasime ning mis juhtumisi meil seal oli:
Osalesin umbes
60-l jooksul ning Made umbes 70-l
Läbisime joostes
umbkaudselt 500 kilomeetrit
Saime kingituseks
10 vägagi vulgaarset T-särki
Saime endale Hash
Runi nimed - üle maailma tuntakse mind nüüd kui Flying Kontol (lendav M..) ja
Made nimeks sai Helipad (üldiselt läks meil hästi - mõni tegelane kannab nime
Brown D*ck, Prince Buttf****r jne)
Viskasime Madega
ära 5-6 paari jalanõusid, mis enam kanda ei kannatanud
Nägin, kuidas
kummardavale 65-70 aastasele mehele visati õllet paljaste kannikate vahele
Kohtasime siin
pea kõiki oma suurimaid Balikpapani sõpru
Tutvusime
igasuguste vähem ja rohkem kahtlaste, kuid toredate tegelastega
Jäime korduvalt
kinni paksu mutta - kord jäi Made nõndamoodi kinni, et omal jõul välja ei
saanud. Üks prantslane nägi pikalt vaeva, et ta sealt välja tõmmata
Kord jäi mu jalg
nõnda kinni, et muda sõi ära mu jalanõu - kaevasin ta maa-alt(!) uuesti välja,
kühveldasin muda seest välja ja jooksin edasi
Läbisime
mudavälju, kus muda oli põlvini
Jäin minemata nii
mõnelegi lennule, kuna tuli Hash Runile minna - andsin lennud mõnele teisele
piloodile
Hash Runist
võtsid osa pea kõik meie külalised - Mats ja Kärt-Katrin, Eiko ja Elis, Pille,
Merle ja Eva-Liina, Ingrid, Ronn ja Kalev
Vedasime endaga
kaasa kokku kuus pilooti, kes kõik jäid väga rahule
Jäin korra pimeda
peale ning olin kadunud kuskil keset tühermaad - abikäe ulatasid kohalikud, kes
mind alustuseks autoga viisid peateele ning sealt viskas mind ära mingi teine
tore tegelane
Eelviimasel
jooksul kukkusin rinnuni pruuni jõkke ning taskus olnud Made mobiil andis otsad
Nägime korduvalt
kohalike paljaid tille, kui nad end kuskil veekogus pesid
Jõin ära 50-100
õllet
Hash Runiga
seoses võtsime osa hommikul kell 6 startivast linna sünnipäevajooksust, kus
osalisi oli paartuhat ning distantsiks 10km
Saavutasime
suurepärase füüsilise vormi - mina pole kunagi nõnda heas jooksuvormis olnud
Õppisime tundma
suurt osa Balikpapanist ning selle lähiümbrusest
Sai naerda ja
vanduda mõnuga
Saime suurepärase
elamuse
Juhtumisi oli
veel ja veel ning kui kirja panna ka teiste inimeste äpardused, siis jäängi
kirjutama. Igatahes nautisime seda täiel rinnal ning Makassaris otsime
kindlasti tolle linna Hash Runi pundi üles (telefoni number on juba olemas).
No comments:
Post a Comment