Wednesday, March 18, 2015

Meie jooksud Balikpapanis on joostud

Oleme kirjutamise momendil teel kodumaa poole. Teeme küll väikse kümnetunnise kõrvalpõike Amsterdami, kuid siis juba istume endise tööandja lennukisse ja põrutame Eestisse! Kuid sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Üleeilsega sai joostud meie jooksud toredas Balikpapani linnas. Osalesime oma viimasel Hash Runil, kuna tulevik viib meid uute baasi.
Väike tutvustus neile, kellele me sellest spordiklubist rääkinud pole - Hash Run on jooksugrupp, mis on laialdaselt levinud Kagu-Aasias ning ka mujal üle maailma. Pea igas Indoneesia linnas võid leida sellise spordiklubi. Näiteks Balikpapanis oli umbes 10 erinevat ning meie võtsime osa kahest neist. Jooksud toimuvad igasugusel võimalikul maastikul - tuleb läbida tihnikuid, paksu metsa, ületada ojasid ning jõgesid, võtta meeletuid mäkketõuse ning alla punuda järskudest nõlvadest, sörkida läbi inimeste tagaaedade ning ületada laiuvaid lagendike. Tavaliselt kujuneb distantsiks 7-10km, kuid antud kliimas ning antud tingimustes pigistab see sust viimsed mahlad välja. Lõpetuseks kulistatakse kõrist alla paar kasti õllet ning kõigil on hea. Lühidalt meeldib neile tutvustada end järgmiselt  - "A drinking club with a running problem". 
Otsustasin otsad kokku tõmmata, kirjutades väikse kokkuvõtte, mida me pooleteist aasta jooksul selles jooksugrupis saavutasime ning mis juhtumisi meil seal oli:

Osalesin umbes 60-l jooksul ning Made umbes 70-l
Läbisime joostes umbkaudselt 500 kilomeetrit
Saime kingituseks 10 vägagi vulgaarset T-särki
Saime endale Hash Runi nimed - üle maailma tuntakse mind nüüd kui Flying Kontol (lendav M..) ja Made nimeks sai Helipad (üldiselt läks meil hästi - mõni tegelane kannab nime Brown D*ck, Prince Buttf****r jne)
Viskasime Madega ära 5-6 paari jalanõusid, mis enam kanda ei kannatanud
Nägin, kuidas kummardavale 65-70 aastasele mehele visati õllet paljaste kannikate vahele
Kohtasime siin pea kõiki oma suurimaid Balikpapani sõpru
Tutvusime igasuguste vähem ja rohkem kahtlaste, kuid toredate tegelastega
Jäime korduvalt kinni paksu mutta - kord jäi Made nõndamoodi kinni, et omal jõul välja ei saanud. Üks prantslane nägi pikalt vaeva, et ta sealt välja tõmmata
Kord jäi mu jalg nõnda kinni, et muda sõi ära mu jalanõu - kaevasin ta maa-alt(!) uuesti välja, kühveldasin muda seest välja ja jooksin edasi
Läbisime mudavälju, kus muda oli põlvini
Jäin minemata nii mõnelegi lennule, kuna tuli Hash Runile minna - andsin lennud mõnele teisele piloodile
Hash Runist võtsid osa pea kõik meie külalised - Mats ja Kärt-Katrin, Eiko ja Elis, Pille, Merle ja Eva-Liina, Ingrid, Ronn ja Kalev
Vedasime endaga kaasa kokku kuus pilooti, kes kõik jäid väga rahule
Jäin korra pimeda peale ning olin kadunud kuskil keset tühermaad - abikäe ulatasid kohalikud, kes mind alustuseks autoga viisid peateele ning sealt viskas mind ära mingi teine tore tegelane
Eelviimasel jooksul kukkusin rinnuni pruuni jõkke ning taskus olnud Made mobiil andis otsad
Nägime korduvalt kohalike paljaid tille, kui nad end kuskil veekogus pesid
Jõin ära 50-100 õllet
Hash Runiga seoses võtsime osa hommikul kell 6 startivast linna sünnipäevajooksust, kus osalisi oli paartuhat ning distantsiks 10km
Saavutasime suurepärase füüsilise vormi - mina pole kunagi nõnda heas jooksuvormis olnud
Õppisime tundma suurt osa Balikpapanist ning selle lähiümbrusest
Sai naerda ja vanduda mõnuga
Saime suurepärase elamuse


Juhtumisi oli veel ja veel ning kui kirja panna ka teiste inimeste äpardused, siis jäängi kirjutama. Igatahes nautisime seda täiel rinnal ning Makassaris otsime kindlasti tolle linna Hash Runi pundi üles (telefoni number on juba olemas). 

No comments:

Post a Comment