Kodutud

Meie natukenegi stabiilne elurütm pudeneb taas sõrmede vahelt. Balikpapani baas ei toonud Garudale soovitud majanduslikke tulemusi ning see suletakse järgmise kuu keskpaigas. Lennud läbi selle linna jätkuvad siiski, kuid piloote selles baasis enam ei hoita. Õnneks ei jäeta meid päris tühjade kätega, vaid viiakse üle Makassari linna Sulawesi saarel. Kuulujutud selle ümber käisid juba viimased pool aastat, seega keegi meist üllatunud polnud.

Mingimääral on see muutus teretulnud, kuid samas tuleb seljataha jätta see habras stabiilsus, mis me siin riigis üles suutsime ehitada. Tuli hüvasti jätta heade sõpradega ning linnaga, kus sa teadsin, mis kus asub. Nüüd tuleb taas hakata avastama. Vähemalt ootavad meid ees kolm mõnusat eesti pilooti ning neist ühe perekond. Seega päris tundmatusse me ei hüppa, kuid ausaltöeldes on kurb Balikpapanile tsau öelda...

Viimasel päeval andsime üle meie esimese tõelise kodu võtmed (kuna üür on mul makstud juulikuuni, siis rendime seda nüüd välja. Oleme globaalsed kinnisvara ärikad...), müüsin turul maha oma rollerist musta suksu (mul taheti korduvalt nahka üle kõrvade tõmmata), viisime hunniku Makassari minevaid asju oma prantsuse sõbra poole, loovutasime kastide viisi kraami heategevuseks ning ütlesime Balikpapanile nägemist.

Nüüd oleme Madega kodutud... kuigi meil on maailmas kaks korterit, pole meil elupaika. Täna magasime näiteks lennukis :). Meie praegune aadress ongi Boeing 777-300, rida 16, istekohad E ja F. Vähemalt on vein siin aadressil suurepärane!