Vajutades SIIA saate vaadata väikest videokokkuvõtet meie reisist Maratua saarele. On kilpkonni, on meduuse ja on indoneesia mehi.
Toredat vaatamist! No one's gonna stop me now!
Saturday, February 8, 2014
Saturday, February 1, 2014
Koer nimega Liza
Nädal tagasi olid meist saamas
poolekohaga koeraomanikud. Tulin mina enda joogast koju, kui helistab meie
kohalik sõber Brilliant murega. Teda oli hakanud jälitama hulkuv koer, kelle ta
lõpuks kinni püüdis ja küsis minult, kas ma saaksin ta puhtaks pesta. Alguses
jäin kokutama, sest kuulsin algul hoopiski midagi muud – Kas ma tahaksin tema
midagi pesta. Lõpuks, kui sain aru, et koerast käib jutt, olin natukene
kahtlevalt nõus.
Olidki 10 minuti pärast ukse
taga. Koeraks oli ülimalt ilus koer. Kõige esimesena jäid silma tema üliilusad
sinised silmad. Keha oli natukene kõhn, tagumiste jalgade peal väiksed
rastapatsid, aga muidu oli korralik. Kõrvad ja kikud olid puhtad. Tõuks oli
Siberi Husky, vanuseks umbes 6 kuud ja sooks tüdrukuke.
Kuna meil koerte šampooni
polnud, pidime karva läikima lööma Shaumaga. Minu üllatuseks ei kartnud ta
pesu, nagu mõningad koerad heameelega jätaksid sellised protseduurid vahele.
Peale 30 minutilist pesu oli eluke teisel rohkem sees. Nüüd oli vaja teda toita. Kuna koeratoit ka puudus, hakkasin talle kaerahelbeputru võiga keetma. Väga ei maitsenud. Teise katsena olid makaronid võiga - need läksid väga kiirelt alla.
Peale 30 minutilist pesu oli eluke teisel rohkem sees. Nüüd oli vaja teda toita. Kuna koeratoit ka puudus, hakkasin talle kaerahelbeputru võiga keetma. Väga ei maitsenud. Teise katsena olid makaronid võiga - need läksid väga kiirelt alla.
Nüüd tuli mõelda edasiste sammude
peale. Meie koera endale ei võta. Esiteks meie majaleping keelab looma pidada.
Teiseks me oleme ainult 2 aastat Indoneesias. Oleksid teised olud, oleks maja
kasse juba täis. Igatahes, Brilliant ütles, et võtab ta endale ja sellega sai
mure lahendatud. Loomulikult hakkasid peas ringlema mõtted, kuidas ma temaga iga
päev jalutama hakkan (sain endale ikkagi uue sõbranna), meie juures käib jms.
Märdi reaktsioonile kohe algul ei
mõelnudki. Tuleb, mis tuleb. Tuli Märt koju. Algul hüüdis rõõmsalt: „Sau, olen
kodus“. Seejärel nägi koera ja küsis: „Made, mis sa teed?“.
(Nüüd räägib Märt oma mõtetest –
Tulen väsinuna töölt koju ning olin veidi üllatunud, et keegi uksele vastu
tervitama ei tulnud. Aiast kostus vastu Made tervitus ja siis ma nägingi läbi
klaasukse kahte sinist silma mulle otsa vaatamas ning suurt naeratust näol. Ei
see ei olnud Made, vaid mingi koer, kelle eriti kikkis kõrvad olid suunatud
taeva poole. Näis, et tegelane on ülimalt rahul.
Teadsin juba varasematest
kogemustest ning lugudest, et Made veab vahetevahel kodutuid loomi koju.
Ohkasin vaikselt ja läksin nende juurde õue. Väga lahe ja mõnus tegelane oli ja
tõesti üliilus. Paistis, et tegu oli puhtatõulise Husky-ga ning need sinised
silmad võlusid tõesti kohe ära. Kui ma olin ära kuulanud Made loo ja sain
teada, et tema polegi süüdlane, ohkasin rahulikult. Siiski kujutasin ette, et temast
saaks tore koduhoidja ja kaaslane Madele, kui mina vahetevahel kaheks ööks
Manadosse lähen.)
Õhtul läks Liza (minu valitud
nimi, kuigi ta sellele nimele väga ei reageeritud) Brilliantiga koju. Öö oli
neil huvitav olnud. Kuna mu makaronid võiga olid nii maitsvad, siis koer oli
terve öö peeretanud ja kõik kohad täis kakinud (mitte tahket). Hommikul pesime
teda uuesti, seekord spetsiaalse koerašampooniga, mis aitas ka kirpude vastu.
Kanni pealt said ka rastapatsid hävitatud. Tund aega hiljem oli ta justkui uus
koer.
Laupäeval võtsime koera
hashrunile kaasa, kus ta osutus väga populaarseks. Kõik paitasid ja tahtsid
temaga jalutada. Koer oli samuti tähelepanuga rahul. Tuli välja, et mõnel
kohalviibijal on kodudes samuti Husky’d. Kas te teadsite, et Husky’d ei haugu?
Meie ei teadnud. Indoneesias pidi see olema popp koeratõug ja hinnad algavad
kolmest miljonist ruupiast (200€).
Tänaseks on koer ühe hashruni
liikme uus pereliige. Kuna Brilliantile tulid kaebused koera kohta ja meie enda
juurde ei saa võtta, siis hakkasime uut omanikku otsima. Õnnelikuks
kandidaadiks osutus indohiinlasest naisterahvas, kellel endal on juba 3 koera
(1 kuldne Husky + 2 väikest kasskoera) ja pidi olema suur koeraarmastaja.
Teised koerad on tal mõnusalt pontsakaks toidetud ja hästi hoolitsetud, seega
saame rahuliku südamega olla, et Liza on õnnelikus kodus, kus tema eest
hoolitsetakse ja armastatakse.
Video rollusõidust Balikpapanis
Järgneva video puhul pole tegu just eriti põneva klipiga. Tegu on argipäevase rollusõiduga kodust kesklinna. Postitame lihtsalt, et anda väike ülevaade meie piirkonnast, meid ümbritsevast linnast ning selles voolavast liiklusest.
Antud päeval läksin tüdrukutele sushit tooma ning kinnitasin gopro spidomeetri külge. Video juurde pääsemiseks vajutage siia.
Vot nii.
Antud päeval läksin tüdrukutele sushit tooma ning kinnitasin gopro spidomeetri külge. Video juurde pääsemiseks vajutage siia.
Vot nii.
Subscribe to:
Posts (Atom)