Tervist jälle Balikpapanist!
Mõned päevad tagasi jõudsin Madriidist "koju" ja vaikselt olen ajavahega taas ära harjunud. Keha on korralikult väntsutada saanud.
Kui lüüa kokku linnade vahelised distantsid, siis umbes 30 päevaga tegin maakerale peale ligi poolteist tiiru (59 000km). Selle aja sees sai nautida Balikpapani kuumust, Eesti erakordselt sooja sügist (+5 kraadi näis olevat külm vaid minule ja Madele), jällegi Balikpapani lõõskavat päikest, Amsterdami jahedust, Madriidi lumesadu ja jällegi Balikpapani palavust. Ütleme nii, et kondid valutavad praegu. Saan nüüd aru, miks mu vanaemad süüdistavad liigeste valus ilma.
Siiski pole halba heata, sest kõik need sõidud olid omamoodi mõnusad. Eesti otsast sai räägitud juba varem ning selle jätame praegu vahele. Seega suundume nüüd Amsterdami. Algselt pidin ma Schipholi lennujaamas vaid ümber istuma Madriidi lennule, kuid päev varem otsustasin mõned tunnid ka Hollandis mõnuleda. Äriklassi piletid õnnestus põhimõtteliselt tasuta vahetada hilisema lennu tavapiletite vastu. Mitte kõige meeldivam polnud see, et mu kõige soojem riideese oli õhuke pusa, aga välistemperatuur oli nullilähedane. Pärast mõningast külmetamist, mitut õllet ja meeldivat jällenägemist Luuki ja Virgiliga, tuli õhtusel lennul eriti magus uni ja Hispaanias maandumist ei mäletanudki.
Madriid ei olnud eriti soojem. Teisel päeval õnnestus isegi lumesadu näha, mida see talvel meie silmad ilmselt enam ei tunnista (eile vanematega Skype'ides nägime jällegi lumesadu, kuid see vist ei lähe arvesse). Kuna koguaeg oli külm olla, siis enamuse ajast veetsin hotelli voodis teki all olles. Väga mmmõnus oli! Vahepeal tuli siiski end sealt välja ajada, lennusimulaatoris mootoririkkeid ja muud harjutada ning siis sai jälle teki alla suunduda. Tänu toateenindusele ei pidanud ma isegi söömiseks toast väljuma (PS: olen juba mööda Madriidi varem kolanud).
Viimasel õhtul võtsin siiski kätte ja käisin ka õues jalutamas. Väga kavala mehena ostsin endale jope, millega järgmine hommik oli hea mõnus soss, aga nüüd seisab kasutult üleval kapis ja on lihtsalt lisakilodeks, kui kunagi siit tagasi tuleme. Kohvrid said täis topitud ka head ja paremat - 3 kilo sööki ja 4 liitrit alkoholi. Isegi jõulukalender mahtus ära. Oleme jõulude tulekuks valmis! Natuke teist masti mees oli kohalik kapten, kellega koos simulaatoris harjutasime - tema kohvrid kaalusid kokku 80 kilo, millest enamik oli söödavat kraami täis. Arvestades, et lendudele võis maksimaalselt kaasa võtta 40 kilo tavaari, oli ta veidike ülekaalus. See olukord lahenes siiski kenasti, kuid sama ei saa öelda tema kohvris purunenud veinipudeli olukorra kohta.
Nagu eelnevalt mainitud, olen nüüd Balikpapanis tagasi. Kuna Abu Dhabis oli lennukil tehniline peatus, nautisin lennujaamas äriklassi salongis 30 minutit tasuta massaaži ja elu oli jälle lill.
Praegu sajab väljas vaikselt vihma ja kui see järgi jääb, liigume bowling'ut mängima. You are going down, Made!
No comments:
Post a Comment