Saturday, August 3, 2013

Natuke Ramadanist

Tervist,

Märt siinpool. Räägin teile veidike moslemitest.
Indoneesia on maailma kõige suurem islamiusuline riik. 90% kogu rahvastikust (250 000 000 inimest) on moslemid. Hetkel vältab islamimaailmas kõige tähtsam püha - Ramadan (uskumus on, et koraan jõudis Muhammadini kunagi Ramadani kuu jooksul). Kuidas tähistatakse? Paastutakse kogu selle kuu vältel - juuli alguspaigust kuni augusti keskpaigani. Söömine ja joomine on keelatud alates hommikul kella kuuest kuni õhtul kella kuueni ehk päiksetõusust päikseloojanguni.
Hetkel peatume mina, Made ja piloodid õppeperioodil hotellis Jakarta linnas. Õhtusöögil käime kohalikus kaubamajas (bad ass kaubamajaga on tegu - keskel on lõbustuspark ameerika mägede ja muuga. Tavaliselt eksime poodi vahel ära ning väljapääsu leidmiseks kulub keskmiselt 15 minutit.), kus on jõhkralt söögikohti ja meeletus koguses kohalikke. Võite ette kujutuda, mis juhtub õhtul kell kuus, kui nad lõpuks ometi võivad süüa-juua. Restoranide taga on järjekorrad... et istuma saada...
Arvasime, et oleme jube kavalad ning läksime sööma kell viis õhtul. Kohalikud on veel kavalamad - nad hakkavad kella poole viiest söögikohtadesse kogunema, laudu ära võtma ning osad tellivad isegi söögi ära. Nii nad siis istuvad seal - kõik lauad on võetud, toidud ees ja keegi ei söö. Aga meie maiustame mõnuga!
Räägin natuke ka pilootidest, kes on moslemid. Meie lennufirma poolt on soovitus pilootidele, et nad tööajal ei paastuks. Samas pole võimalik usulisi tegevusi keelata. Väidetavalt umbes 80% kõigist pilootidest, kes on moslemid, paastuvad Ramadani ajal... Rõhutan, et keelatud on ka vedeliku tarbimine ning lennukis on õhuniiskus kordades madalam... Pole hullu - minu esimene lend toimub ilmselt augusti teises pooles, seega selleks ajaks on pühad läbi.
Nagu juba varem mainisin, käib meil hetkel teooriaõpe. Kui olime jõudnud ühe aine läbi võtta ning oli aeg testi hakata lahendama, pidi õppe läbiviija just palvetama minema - meile jagati testid kätte ja jäime üksipäini. Nii mõnus ulakas tunne oli. Nagu oleks jälle keskkoolis tagasi... tegime mõnuga koostööd ja olime jube rahul. Õujee.

Praegu ei viitsigi rohkem kirjutada. Asun parem kohalikke lennujaamu õppima.
Olge mõnusad,
Märt.

No comments:

Post a Comment